Päevalill, värvuste segu, sobib ka konteinerites kasvatamiseks.
Taime kõrgus 30-40 cm. Soovitame teil kaunistada oma iluaeda, rõdukaste või aiavaase kääbuspäevalilledega. Nad rõõmustavad oma kiire kasvuga (kõigest 40 päeva õitsemiseni), kompaktse vormiga, arvukate, suurte (kuni 15 cm) kohevate õisikutega, lummates meid pikaajalise õitsemisega. Nad on vastupidavad põuale, tuulele, vihmale, kaotamata õite dekoratiivsust. Hea lõikelill. Õitseb juunist septembrini.
Külv: aprill, mai avamaale (kasvukohale) 1-2 seemet pessa. Külvi sügavus – 1 cm. Tõusmed ilmuvad 7-14 päeva pärast külvi. Külvi harvendada, jättes vahekauguseks 30-40 cm. Ümberistutamist taluvad halvasti.
Hooldus: Eelistab avatud, hästi päikeselist kasvukohta ja kohevat, vähehappelist mulda. Peale selle peab potis olevat päevalille regulaarselt väetama ja kastma.
Õitsemine: juunist külmadeni.
Eng.: Common Sunflower. Suom.: Isoauringonkukka. Sven.: Solros. Bot. syn.: Helianthus aridus, Helianthus lenticularis.
* Päevalill kuulub astrite perekonda, olles nende seas superstaariks.
Märganud päevalille õisiku liikumist koos päikesega, nimetasid indiaanlased teda maagiliste omadustega taimeks ja kasutasid religioossetel kombetalitlustel. Neile oli see taim toodud ligi kolm tuhat aastat tagasi. Indiaanlased kasutasid toiduks tooreid seemneid ja seemnejahust küpsetatud leiba. Euroopasse jõudis päevalill Mehhikost 16 saj. algul. Kaua kasvatati teda kui dekoratiivtaime ja palju aastaid hiljem avastati tema seemnete kasutamine toiduna. Saksamaal valmistati röstitud ja jahvatatud seemnetest kohvi surrogaati. Venemaale sattus päevalill 18 saj. 1829 aastal sai Sheremetjevi krahv D.S.Bochkarev esimest korda päevalilleõli, mida kasutatakse margariini, laki, seebi, steariini, linoleumi ja vett mitteläbilaskvate kangaste valmistamisel. Õlikook, mis jääb järele õli pressimisest, on hea sööt loomadele. Peenestatud seemnetest tehakse halvaad.